veel Pühapäev Detsember 31, 2006
Posted by kajakas in Mõnus elu.15 comments
ma siiski ei taha aastat nii vingudes lõpetada, eks kiired ja positiivsed-toetavad kommid eelmisele kirjatükile andsid pauerit kah.
Ma siis võtsin ennast kokku. Tegin valmis creme brule (teistmoodi kui eelmisel korral) ja läksime tüdrukuga viimaseid toimetusi tegema. Käisime poes, kust oli vaja osta vaid kartuleid ja melissi. Siis käisime kirikus küünlaid süütamas ja murekoormat kergendamas. Huvitaval kombel tuli mul kirikumõte täitsa lambist, see pole mu tavaline rutiin. Käisime ära ja palju parem hakkas. Tüdruk keskenduda eriti ei lasknud, aga parem pool muna kui tühi koor. Siis oli jäänud veel ainult läbi saju koju vantsida ja teel ATM-ist sularaha lauajala alla võtta.
Nüüd on kõik tehtud. Kella 7-ks vaja veel kala valmis saada ja kartulid ära keeta. Sinnani lähen ja vaatan hommikul lindistatud kanade mässu.
Päris hea on juba olla. Tänud kõigile! Ja ilusat rahulikku õhtut!
Pühapäev Detsember 31, 2006
Posted by kajakas in Virin ja kiun.5 comments
ma ei usu, et oleks õige siin taaskord viriseda. Aga ma siiski teen seda.
Aastalõpp on kiskunud igal juhul õige veidraks. Tegemist revolutsioonilise situatsiooniga. Küllap ma muidugi jälle maha rahunen ja suudan ennast üles leida. Mida iganes see siis ei tähendaks.
Ma olen nii kohutavalt rahulolematu kõigega, pessimistlik ja rajalt maas.
Olen katsetanud kõike: omaette olemist, Saaremaale sõitmist, kinos käimist, sünnipäeva mittepidamist, aga paremaks ei lähe. Paha tunne on. Selline painajalik.
Loomulikult on see kõik minus endas kinni. Minu soov on sama nagu Trianglil: soovin ilusaid hommikuid. Hommikusest häälestusest algab kõik.
ma ütlen, et mõnus on… Neljapäev Detsember 21, 2006
Posted by kajakas in Mõnus elu.6 comments
- Eriti mõnus oli hommikul*.
- Ja siis ennelõunal**.
- Ja siis lõuna paiku ka***.
- Peale lõunat enam nii mõnus polnud****.
- Nüüd on jälle üsna okei***** :)
Niuke mõnus päev.
________________________________
* saatsin poisi kooli, viisin tüdruku lasteaeda. Ise tulin koju, panin punasele laualinale värske kohvi ja värske ekspressi ja lihtsalt nautisin. Küünlad panin ka põlema.
** koristasin jõuluehete otsimise käigus ära terve kojakapi ja trepikoja. ja no see oli hull üritus, arvestade meie permanentset remondis elamist. Õnneks rotid olid mu koristamise kergemaks teinud. Ses mõttes, et hekseldatud oli igasugust kraami, mida ma olen alles hoidnud, et ehk läheb vaja. No täna sai kõik rõõmsalt prükki tassitud. Kloppisin veel koja vaiba ja pühkisin trepid. Jube hea tunne on :) Jõuluehted leidsin ka, aga kuuske tooma ikkagi ei jõudnud. Ehk homme, peale pidusööki koolis.
*** Käisime õega “Puhkust” vaatamas. Väga tore oli. Tore oli õega kohtuda ja tore oli kinos olla ja pärast kino Viru keskuse uues kohvikus istuda. Film ise jättis kuidagi külmaks. Ehkki esindatud mu üks lemmikmees Jude Law ja filmis oli ka üks härdaks tegev vanamees.
**** Siis tormasin lasteaeda, võtsin vinguva ja permanentselt jäätist nõudva tüdruku kukile ja jooksin Baltasse trollile. Lasteaiast startides oli mul aega 45 minutit ja ma olin täisstressis, et ma ei jõua. Ja oo kuidas ma vihkan hilinemist ja viimasel hetkel sebimist.
Jõudsime ilusti, sest terve Tedre tänava võtsime ka kukil-stiilis. Jõudsime suisa 10 minutit varem. Kontsert oli pikk ja piinav. Häbi öelda, aga see pidev rabelemine ja laste kisa kohe ukse taga segasid ikka kõvasti. Lisaks segas üks väikelapsega beib, kelle laps lihtsalt nuttis ja beib ei hoolinud põrmugi. Lõpuks ikka läks välja, aga siis hakkas poissi edasi-tagasi saatma, et mine vaata mis issi teeb jne. Minu plika oli vait, aga aeles nii kohutavalt, et ma lihtsalt väsisin ära.
siis läbi toidupoe koju.
***** Nüüd on jälle mõnus. lasteglögi on kuumaks aetud ja võileivad valmis. Lähen naudin
Loome tunnet… jõulutunnet Kolmapäev Detsember 20, 2006
Posted by kajakas in Retseptid.5 comments
Ma võin öelda, et kiire hakkab mööda saama. Täna andsin viimased tunnid ja täitsin e-kooli lõpuni. Kupila pasledniju podarku ja tulin koju, süütasin küünlad. Ning küpsetasin piparkookide aseainet – pehmet piparkooki. Pehmet piparkooki sain maitsta esmaspäeval, mil sõber Reet ja kodundusetunni tüdrukud seda koolis valmistasid. No ja jube hea oli. Kerge teha ka. Ma olen kindel, et sel aastal piparkooke ma ei tee. (Thredahlia sinihallitusjuustuga piparkoogid on küll ka veel hingel). Esmaspäeval tegin esimese laari, aga siis rikkusin glasuuri ära, sest segasin seda köögikombainiga. No kole tuli, niuke helbeline. Maitse oli õnneks okei. Täna tegin õigesti. Enne sain veel Triibiku blogist hea mõtte kuidas või toasoojaks saada. Viskasin siis ka klotsi radikale ja tõttasin tüdrukut lasteaiast tooma. Selle poole tunni jooksul niristas või endast õli radika vahele ja põrandale. Ind küpsetada rauges mõneks heaks minutiks. Ma olin ka nii juhm, et üldse ei vaadanud mis pidi see pakk seal radikal on. Ahh tra maivõi. Igaljuhul sulas hästi.
Nüüd on käkk valmis, pool sai kaetud pohladega, nagu retsept ette näeb ja pool strösselitega, nagu tüdruk nõuab. Tüdruk manustaski tervelt kolme tüki glasuuri. Normaalne. Puhtaks lakutud tükid tassis mulle.
______________________
Juustuglasuuriga pehme piparkook
Pereköök dets 1999
Taigen: • 200g võid • 4 dl suhkrut • 4 muna • 3 dl keefirit • 23 g piparkoogimaitseainet • 2 tl soodat • 6 dl nisujahu •
Glasuur: • 125 g toorjuustu • 50 g toasooja võid • 2 dl tuhksuhkrut • 1 tl vaniljesuhkrut • 1 dl külmutatud pohli •
Vahusta või suhkruga. Lisa ükshaaval munad, seejärel keefir. Sega omavahel kuivained, lisa või-munavahule ja sega ühtlaseks taignaks. Vala taigen küpsetuspaberiga vooderdatud ahjupannile. Küpseta 175 kraadi juures 30 minutit. Samal ajal valmista glasuur, segades kokku kõik selleks ettenähtud ained. Määri glasuur jahtunud koogile ning pane külma. Enne serveerimist lõika ruutudeks ja riputa üle pohladega.
_______________
Mina tegin pool kogust. Meil on väike ahi ka.
mis moodi on see võimalik? Laupäev Detsember 16, 2006
Posted by kajakas in Lapsed, Virin ja kiun.9 comments
Et poodides pole ühtainumasti kootud vesti. Sellist korrektset, kolmnurkse kaelaauguga?
ma olen sellest nii löödud, et oi-oi-oi. Eile kammisin peale tööd kogu Viru keskuse läbi, siis läksin võtsin Egle lasteaiast ära ja võtsin ette tõelise Erna retke Ülemistesse. Minu haige aju kujutas ette et justnimelt Lindexis see mind ootab. Vest siis. Muidugi ei oodanud. Kuna vahepeal liitus meiega ka Egert, siis see retk oli tõeliselt vingutav-kiunutav ja mida kõike veel. Tõsiselt mõttetu. Oleks võinud parem kodus lebada. Aga no kui mul mõte on, siis see on valdavalt kinnisideeline mõte.
Bussis hõikus Egle pidevalt valjuhäälselt, et kus mets on? Ja painas ja painas ja ma ei osanud midagi öelda. Palusin ainult, et rääkigu sosinal. Õnneks oli bussis veel üks poolemeelne proua, kes veel kõvema häälega omaette rääkis. Puuingises midagi latviast.
Lõpuks tuli selgus, kui Egle ütles kurva häälega, et “Miat ei ole ja metsa ka ei ole!” No selge, kogu see metsaihalus on pärit taasavastatud Lepatriinude Jõulude filmist. Siis läks edasi, et emme kes sina oled? Et tema on Mia ja Egert on Tim. Ja ma siis mõtlesin välja, ainuke kes meenus, oli moekeigar kärbes Salvatore (ja väga õige ju, ühe vesti pärast rabeleb arutult ainult üks keigar).
Ma olen nüüd õnnetu, ma tahtsin vesti, triiksärki ja lipsu. :( Ma ei saanud neist ühtki. Mis pole ka ime, sest ma otsisin ju vaid vesti.
Päev Egle-Riinuga Neljapäev Detsember 14, 2006
Posted by kajakas in Egle-Riin, Kino-filmid.add a comment
Täna katsusin oma viimase aja tõmblemisi tasa teha ja et see kergem oleks jätsin Egle koju. Siis ei pea ju midagi tegema.
Kujutasin ette, et magame vähemalt 10-ni ja et siis ma koristan. Nagu ikka, plaanid plaanideks vaid jäid, šubidubiduuuu…
Esmalt ärkasime kell 8 ja imekombel polnudki mul rohkem und. Aga ega ma siis midagi kasulikku ikkagi ei teinud, passisin lõputult netis, telefoneerisin sõpradega (põhiliselt halin-halin ja ving), lõpuks koristasin korteri enam-vähem korda ka (nüüd ta enam korras pole, öfkoos).
Ja siis läksime tüdrukuga kinno, uuesti “Rottide filmi” vaatama, tegelikult on pealkiri “Vesi peale”. No on hea film. Eelmisel nädalal käisime õega ja lapsukestega seda vaatamas, naersime nagu segased. Täna enam nii õudsalt ei lõkerdanud, aga detaile sai juba hoolikamalt vaadata. Hästi mõnus film. Õde tõi sellesse ka selgust, et miks nii hea on. Tema ikka teab alati kõiki taustsüsteeme ja asju, mina olen rohkem labane tarbija. Ja hea on see film sellepärast, et tegijad on samad, mis Walleceil ja Gromitil. ja nüüd kummitab mul pussikät, pussikät ai laaav juuu :)
Nüüd oleme kodus, postkontorist tõime enne veel Helmehalja pakikese ka ära. Postkontor on nii kohutavalt frustreeriv koht, et iga jumala kord ma tõotan, et ei mingeid pakke enam. Helmehaldja poes ma miskipärast unustan oma lubadused kohe. Ave oli mulle pakki pannud ka kingituse, imearmsad punased seemnehelmed. Nüüd näpin uusi asju ja mõtlen, et kas teen midagi või lähen ja leban selle päeva väärikalt lõpuni.
Selline lugu, et Neljapäev Detsember 14, 2006
Posted by kajakas in kategooriata.4 comments
Ma annan nüüd ametlikult teada, et tõstsin selle eelmise teema asjata. Ehkki nii ma mõtlen. Ilmselt tahtsin ma mingit egobuusti või mida iganes (ja selle ma ka sain).
Ma jätkan seda blogi siin, nende “normaalsete” teemadega, mis ei tohiks kedagi riivata.
Salakoha teen ka, aga aru mai taipa mis mul sisse läks, et ma seda siin kõvahäälselt üldse kuulutama pidin. Ilmselt jälle see egovärk.
Vabandused kõigile erutatuile :)
vaevlen blogimiskriisis Kolmapäev Detsember 13, 2006
Posted by kajakas in Virin ja kiun, testid.12 comments
Sest ma tunnen, et nimetu ja näotu rahvamass, kes mu blogi külastab, ahistab mind. Ma ei saa ja ei taha kirjutada sellest millest oleks mul vaja kirjutada. Ma ei saa siia enam põhimõtteliselt eriti midagi kirjutada, sest nagu targad ennegi on märkinud, võib see näiteks mu pojale pahasti mõjuda. Ja see kõik ei käi kuidagi mu püsikommenteerijate ja -lugejate ning sõprade kohta. Ma tegelikult ei kavatse ju midagi sündusetut korraldama hakata.
Ühesõnaga, on tekkimas vist suletud ja kutstud külalistega blog. Õnneks wordpress täitsa võimaldab sellist pidada. Aga eks näis. Täna tunnen suurt vajadust üles kirjutada mõned arengud, kuid kahjuks tunnen ennast tõsiselt piiratuna. Igatsen taga neid aegu kui lugejaid päevas oli 10. Ja see 10 oli juba mahlakas rekord. Nüüdne rekord on 866 inimest päevas. See on liig.
Seda kohta jään vist esialgu ka pidama. Käsitöökohana. Vist….
Kriis nohhh…
Panen lõppu blogides ringleva tohutult populaarse testikese.
You are the World
Completion, Good Reward.
The World is the final card of the Major Arcana, and as such represents saturnian energies, time, and completion.
The World card pictures a dancer in a Yoni (sometimes made of laurel leaves). The Yoni symbolizes the great Mother, the cervix through which everything is born, and also the doorway to the next life after death. It is indicative of a complete circle. Everything is finally coming together, successfully and at last. You will get that Ph.D. you’ve been working for years to complete, graduate at long last, marry after a long engagement, or finish that huge project. This card is not for little ends, but for big ones, important ones, ones that come with well earned cheers and acknowledgements. Your hard work, knowledge, wisdom, patience, etc, will absolutely pay-off; you’ve done everything right.
What Tarot Card are You?
Take the Test to Find Out.
tegin uue blogi Esmaspäev Detsember 11, 2006
Posted by kajakas in thöö-höö-hööö.2 comments
tegin teoks selle, mida paar päeva tagasi planeerisin. Noh tehtud ta nüüd on, aga ega ma seda üksi ei viitsiks vist pidama hakata. Kui üksi toimetaksin, siis oleks vist kergem omas blogis edasi askeldada.
Seega tulge kampa kõik kel huvi on.
nädala häppening* Pühapäev Detsember 10, 2006
Posted by kajakas in Mõnus elu.6 comments
toimus täna Nõmmel Sihi tänaval.
Ma nimelt ei jõua jõulukiiruses ja -rahanappuses vist sel kuul juuksurisse. Või tähendab eks ma ikka oleks jõudnud, aga täna Rahumäel küünlaid süüdates (teine advent, ju nõu) tuli mulle genjaalne idee, et nagu väike Anita sai eile megauue ja megastiilse soengu oma isa armastavate näppude ja Philipsi abil, siis mina võiksin ju ka. Küll oma kalli õe ja Philipsi abil. Et mis suurt vahet seal saab olla. Natuke mõtlesin ja siis lõin põnnama. Peale lootusrikast, ent pettumusivalmistavat poodlemist Ülemistel**, sain aru, et ei: nada fedja, nada. Ja peale nappi mõtlemist olimegi sulgunud õega vetsu. Alustasime pikimast mõõdust, vist 4,5 oli see. Sellega mu väljakasvanud soengut veel lühemaks ei õnnestunud saada. Lõpuks jäin rahule 3,3 juures. Ja nüüd on mul veel värv ka peas. Ohh ja enesetunne märgatavalt imelisem.
* Marta Vaarik teeb ka igal nädalal mõne häppeningi, ma siis ka … tahaks ju ka olla popp ja noortepärane
** Esmalt kurvastas see meeletu mass. Paranka on ka seda märgand. Mina tahtsin ainult Lindexisse minna, sest seal oli -25% sel nädalavahetusel. Kahjuks polnud ma ainuke tark ja kaval. Rahvast oli palju. Asju ma aga ei leidnud. Ühtegi. Lõpuks ostsin pesu, kaheksakandadega. Olen ikkagi patrioot. Ostsin, sest ma oleks olnud pisarateni kurb kui nii kaugele tulnuna oleks pidanud tühjade kätega lahkuma.
