Sisuliselt mitte niiväga, aga väliselt küll.

Sisulise poole pealt olen ma kaks päeva kohe mitu tundi lapsukestega Kumus käinud, meie kooli kunstinädala raames. Alguses olin ma üsna reserveeritud kui kuulsin, et pean omast vabast ajast ja täiesti tasustamata seal käima, aga täna olen rõõmus. Kõik neli klassi käitusid kenasti. Programmid olid huvitavad ja täitsa toredad. Nägin ära kolm haridusprogrammi: Kumu Trip, Pealteel ja Vähe süüa, palju külmetada.

Minu edetabel: kaheksandad käisid «Peateel». Peateel oli minu meelest tavakooli lastele kõige parem, kõige rohkem õppetunni moodi ka. Oli küsimustega leht, mida lapsed ringkäigu ajal täitma pidid ja lõpus oli kinnistav nö maastikumäng ka. No tore ja aktiivne õppimine. Juht oli ka tore ja sõbralik.

Seitsmes käis «Kumu Trip-il», mis oli samuti hea, mõne lapse meelest küll natuke liiga kiirustav, aga eesmärk oligi ju selline. Kiirustav-tõttav tundus nende meelest, kes varem Kumus käinud polnud. Igal juhul ülevaatlik ja tempokas, ei aimugi sellistest kuivadest pikkadest heietustest, mida ma oma lapsepõlve-muuseumidest mäletan. Juht oli väga hea, selge ja kõlava häälega. Rääkis vahele ka üldhuvitavid fakte.

Üheksas käis: loengul «Vähe süüa, palju külmetada» – Konrad Mägi’st. No ka ju üsna okei, ehkki minu meelest igav, vähe aktiveeriv. Aktiveeris küll usinamaid, aga kuna kogu loeng toimus ühes väikses näitusesaalis, siis jäi nagu nõrgaks. Õpilased pandi õlipastellidega lõpus maalima ka, mis on ju tore, aga kõike seda põrandal istudes, ebamugavalt. No ma muidugi mõistan, et inspiratsiooni andvad pildid olid seintel ja kõik ja puha, aga jättis kiirustava-ebamugava tunde. Ise poleks nõnda tahtnud. Lisaks lugesid lapsed mingeid lõike pikalt-pikalt ette ruumis, kus on kohe väga raske oma häält kõlama-mõjuma panna (kõrged laed ja pidev ümbritsev sagin ei soosi rääkimist, erit suurele grupile). Juht oli armas aga vist liiga ebakindel suurte ja enesekindlatega töötamiseks.

Igal juhul ma väga kiidan selliseid loenguid. Ikka päris hea ülevaate said lapsed nt eesti kunstist. Eriti siis need kes peateel käisid. Soovitan õpetajatele. Endale oli ka hariv-meeldetuletav.

Väliselt ei saa kaks ilma vist erinevamad olla. Eile kevad, päike, ratas. Täna niuke vihmasadu, et öösel hakkas katus läbi laskma ja pidime voodit nihutama. No oi-jee ma ütlen. Lisaks köhib plika öösiti ja ma suisa vihkan neid hakitud öid. Käratasin mehele läbi une vist midagi inetut ka kui ta mind voodist välja ajas, et ma omas voodis ei upuks.

Õnneks on mees kodune ja sai mind autoga Kumusse visata. Õnneks on neid päevi nagu täna, mil autot tõesti oleks vaja (mul lihtsalt pole ei botikuid ega vihmavarju) väga väga vähe.