Täna ma taipan eriliselt tugevasti, miks on hea olla just kunstiõpetaja ja et miks mina oma palga kallal niiväga ei vingu (noh võrreldes teiste ainete omadega). Mul nimelt on jaanuari esimestel tundidel seitsmendates-kaheksandates loengud töökavas. Ma olen neid pidanud astavalt kunstinädala teemale, sellele järgneb tunnikontroll ja referaat ka. No ja assamait kui palju rohkem tööd tuleb teha. Ja kohe õhtuti ja vahetundides jne. Muidu on mul ju põhiliselt korratagaja-töölesundija funktsioon. Aga samas on kohe kahju, et tunde nii kohutavalt vähe on, et natuke rohkem aega teooriale ei raatsi pühendada. Sest mingis mõttes on neid teistsuguseid tunde jälle kergem pidada, ei mingit üleliigset kisa-kära. Mõnus töine õhkkond. Selleks aastaks on loengud peetud, tunnikontrollid parandatud. Ainult referaate tiksub pidevalt mu inboxi. Ja siis ma loen lõputult neid kopi-peistitud ja vigaseid wikipedia tekste :D (loomulikult on ka säravaid pärle).

Niiet tore on olla õpetaja. Ja lapsukesed on jätkuvalt väga toredad, eriti need natuke suuremad :)