Need pole mitte faktid mu elust, vaid kahe uue tassi “pealkirjad”. Kahjuks.

Ükspäev ostsin paar purki keraamikavärvi Vunderist ja lisaks kasutasin Helmehaldjast ostetud lakk-markerit. Täitsa kobedad tulid, kuigi tassile maalimine pole just hõlbus. Mees tahtis kohe ühte endale, kompliment vist. Värvid on pisut valed, aga missa meie polaaröö ajal ikka piltidelt saada tahad.

Ja lisaks tegin paar päeva tagasi katset fimoga, sest ostsin pronksipuru, aga ei saanud ikka täpselt aru, et millal seda tuleks panna, enne või pärast küpsetamist. Ma panin pärast ja siis lakkisin, aga see puru liikus ja määris siis koledasti. Järgmisel korral proovin enne küpsetamist lisada. Inpiraatoriteks sedakorda Marianne ja Petitpoucet.

Mantrana tuleks korrata seda ilusa elu asja.

Täna lähen psühholoogile, näis näis…