möödus sel aastal eriti rahulikult, kaks vaba päeva enne jõululaupäeva andsid ikka täiesti aega olla ja nautida. Ettevalmistused kulgesid samuti rahulikult, kingid olid pakitud nädal aega enne ja ka menüü sai ju suurtes piirides paika juba Pille juures. Ja söökidega üle ei pingutanud, käisime veel surnuaedadel (täitsa uus asi meie jaoks) ja vanalinnas jalutamas. Indrek oli samal ajal lastega kodus, sest teda guljaitamine ei huvitanud. Seda parem ja kergem oli meil ülejäänutel.

Meil käis ka jõuluvana, ent lapsed on ikka liiga suured juba. Hiljem küsisid nad Indrekult ikka otsesõnu, et on ju sina ju olidki jõulumees. Erutust ja esinemislusti see küll ei pärssinud.

Menüüga on meil juba mõnda aastat olnud nõnda, et soolane on ema peal (sel aastal sealihapraad, hapukapsas), joogid õe peal ja mina teen muud nibi-nobi. Sel aastal oli eelroaks viimasest Good Foodist Red Onion Crostini´d. Päris head olid tõesõna ja samas midagi lihtsamat annab leiutada. (viiluta pikk sai 20-ks õhukeseks viiluks, pintselda õliga ja rösti ahjus kuldseks, tükelda kaks suurt punast sibulat ja prae pannil kergelt klaasjaks, sega hulka 1 spl balsamiäädikat ja küpseta 2-3 minutit kuni vedelik on aurustunud ja sibulad on nö kleepuvad. Jaga saadud möks röstitud saiaviiludele ja kata see sinihallitusjuustuga. Kaunista basiilikuga)

Lisaks tegin ma piparkoogi-tiramisut, kookosmakroone ja pirne hõõgveinis. Tiramisu ei tulnud nii hea kui oleks pidanud, ent süüa muidugi sündis. Ise süüdistan üht karpi mascarponet, millel oli mingi omapärane maitse ja seda, et vahustasin mune köögikombaini mitte mikseriga (mul lihtsalt üldse polegi mikserit) ja kuidagi liiga magus jäi ka. Aga nohh proovida tahan ma veel kindlaaasti. Retseptid kõik nami-namist!

Eripeen oli see, et sel aastal oli lastel oma laud ja et nad tõesti mööbeldasid ainult ühes toas :D