punnimaania Neljapäev jaanuar 31, 2008
Posted by kajakas in Mõnus elu, Retseptid, kj retsept.5 comments
Et siis tegelikult ikka punktid-punktid-punktid. Saadavad mind nüüd igapäevaselt
Vaatamata värskele kj-taasstaatusele otsin aina uusi ja uusi retsepte. Nüüd on kriteeriumid küll pisut teised, sest suisa fanaatiliselt katsun leida lahjasid, ent siiski maitsvaid retsepte.
Veebruari Good Foodist jäi silma üks tore topsi-magustoit. Mulle need hetkel kohe väga hirmasti meeldivad. Praegu on ahjus ja ootan ärevalt.
Edit: väljas ja söödud, täitsa hea ja tõsiselt magus magustoit. Vaniljejäätisega oleks ilmselt väga pro! Järgmisel korral lisan pirne küpsetades pisut ingverit.
Chocolate pear crisp
(šoko-pirni krõbedik või mis?)
Good Food 02/08
4 portsu
3 küpset pirni • poole sidruni mahl • 1 spl heledat muscovado suhkrut • 4 tl likööri või konjakit
Peale: 50g tuhksuhkrut • 1 spl kakaopulbrit • 25 g purustatud mandleid • 1 munavalge
Koori ja puhasta ning tükelda pirnid väikesteks tükkideks ja pane pannile koos sidrunimahla ja muscovadoga (mul oli ainult fariinsuhkrut). Lase keema, kata kaanega ja lase küpseda 10 minutit. Võta kaas ära ja küpseta veel 8-10 minutit, et vedelik pakseneks. Tõsta saadud segu nelja vormi ja lisa soovi korral igasse vormi tl likööri (mul oli ainult stroh :D, mida täiskasvanute portsudele siis ka lisasin). Katteks sõelu kaussi tuhksuhkur ja kakao, sega sisse mandlipuru. Vahusta munavalge kõvaks ja lisa kuivadele ainetele. Tõsta pirnidele ja pane 20-25 minutiks ahju 160 kraadile. Serveeri soojalt või külmalt.
1 portsjon 140 kcal, sisaldab 4 g rasva. Seega üks tops 3 punni. Ma muuseas olen Good Foodist täiesti vaimustuses, sest retseptid sisaldavad tõepoolest kogu toitumisteavet. Ma pole eriti kursis satureeritud rasvade vallas, aga need on ka eraldi välja toodud.
______________________
Eile käisime grupi toredate kullakestega Elevandis (minu esmakordne külastus muuseas). Ja nigu klaver põõsas ühe kj jaoks, oli kohal ka Ussicke, kes vajalikke punkte varrukast puistas. Sõin Kathi Kababi sealihaga(7) (ja oli terav tõepoolest, aga väga maitsev samuti) ja jõin mango-lassit (5), mida Oravake juba aastaid ülistanud on :D. Kuna olin õhtuks punne säästnud, siis polnud midagi traagilist, isegi roosat veinigi mahtus mu listi. Igal juhul oli hästi tore õhtukene. Kohusetundliku inimesena olin ka vardad kaasa võtnud, aga õnneks kudumiseni me ei jõudnudki :D. Küll mul on hea meel, et osa Tallinna kullaketrajaid on Mustamäelt linna jõudnud, saan ka mina ennast sarnaste hulgas tuulutada. Külalisesineja Tartust oli meil ka. Elsa nimelt. Ja teda oli ka mõnus üle mitme aja näost näkku näha. Niiet ovatsioonid, prõvvad, teeme veel!
Et mõtteid punktidelt eemale saada… Reede jaanuar 25, 2008
Posted by kajakas in Näputöö.6 comments
selleks hakkasin tasahilju jälle näpukesi liigutama. Vahepeal läks käsitöönduslik hobi sujuvalt söögitöönduslikuks.
Et mitte ennast liialt rebestada kohe algul, siis paar päeva tagasi tegin lõpuks valmis Londonist ostetud järjehoidjatooriku. No mulle väga meeldib ja kahju kohe, et Eestis selliseid jubinaid ei müüda. Analoogse, vaid teiste värvidega, sai soojast talvepakist endale Oravake.
Täna peale lõunast kinoseanssi “Lepitus” (kassatädilt nõudsin küll suht agressivselt “Lubadust” :D, Triibik, film meeldis mulle tõesti. Ja löristasin taas ennast niiskeks, öfkooss) kõndisin kodu poole ja Rotermann oma Bershkaga jäi teele. Ja seal sobivasti aled. Ostsin kaks odavat kotti (ausalt, ise tehes läheks kallimaks) ja teel mõtlesin, et üks ilus punane ja velvetist kott vajaks hädasti mingit blingi. Kodus vuristasin tõtakalt kaks prossi. Pilt on ülikehv, seega seletan: need on õmmeldud, ja villaheiet täis topitud. Siuksed pehmed ja kodused. Kott ise on muide toodetud Kinijas. Ei oska aimatagi kus see asub :D
Lepituse kohta tahtsin veel seda öelda, et sõjastseenid meeldisid mulle kogu filmist enim. Ise olen ka üllatunud.
Masikaruul* Kolmapäev jaanuar 23, 2008
Posted by kajakas in kj retsept.10 comments
Ma siin olen täitsa oma elumõtteks teinud leida üks hea ja normaalne kj magustoit või küpsetis. Kas on olnud ikka suht suured ebaõnnestumised. Nt üks retsept Kj briti lehelt tundus isuäratav ja üsna brüleekreemimoodi. Aga see maitse, ikka öäkk. Ema ütles, et nagu ternespiimakook. No pikkade nägudega söödi ikka enamvähem ära, aga ei rohkem seda ei tehta.
Täna siis proovisin üht rullbiskviidilist. Aluseks võtsin ühe vana retsepti ja pisut mugandasin.
No tundub, et see sünnib süüa ja argipäeval hea kerge teha ka.
Kakaorull maasikatega
Taigen: 3 muna • 2 1/2 spl suhkrut • 3 spl jahu • 1 spl kakaopulbrit • 1 tl küpsetuspulbrit
Täidis: umbes 100 g külmutatud maasikaid • 1 spl suhkrut
Eralda munakollased valgetest. Vahusta munakollased suhkruga, lisa kakao, jahu ja küpsetuspulber. Kõige lõpus lisa õrnalt segades kõvaks vahustatud munavalged.
Ahi 200 kraadi, ahjus umbes 7 minutit.
Tuleb pool suurest ahjuplaadist.
Kata jahtunud taignaplaat suhkruga purustatud maasikatoormoosiga. Keera rulli. Serveeri maasikatoormoosiga, kaunista mandlilaastudega.
Ühesõnaga täidseks läheb seda moosi suht vähe. Aga ma purustasin kohe terve 450g koti umbes 3 spl suhkruga. Meil seda toormoosi armastakse :)
____________________
Arvutasin punkte ka nagu poolemeelne: kogu rull ilma lisamoosita ja mandlilaastudeta 13 punni. Kaal 430g. Kopsakas 70g viil on laias laastus 2 punni.
* nõnda oli vanal heal nõukaajal meie armsas kalamaja leivapoes ühe rullbiskviidi juurde kirjutatud. Hirnusime emaga endale tilgad püksi. Millegi pärast on see väga hästi meelde jäänud. Kogu see keiss.
AMLijBILfA
Filme Kolmapäev jaanuar 23, 2008
Posted by kajakas in Kino-filmid.2 comments
Ma olen koristanud täna kella 8-st. Ja nüüd on korras. Imemõnus tunne. Ja ühtki kellaajalist kohustust pole tänaseks. Veel imemõnusam.
Ja kuna on nii mõnus olla, siis ma blogin pisut.
Eile käisin päeval kinos: P.S I Love You. Ja nutsin sõnaotseses mõttes endal rinnaesise ligedaks. No väga meeldis see film. Palju äratundmist oli ka. Ehk sellep ka see pisaratulv. Ja see, et ma filmist enne vaatamist kohe midagi ei teadnud oli ka hea. Hästi väga meeldis mulle selles filmis ema roll, kes Holly valu tahtis algul kuidagi nagu alavääristada, ja tegelikult alles lõpus sain aru, et ongi lihtsalt kõik inimesed, oma isiklike kogemuste ja valudega. Emadel veel lihtsalt lapse kaitsmise mehhanismid ka hästi kõvasti töötamas.
Siis õhtul vaatasin päeval soetatud uut dvd-d: Pixari lühifilmide kogumik 1. osa. No tõsiselt väärt kraam. Ja mitte ainult lastele. Ma olen tõsine Pixari fänn olnud ja just need enne filme näidatavad lühifilmid on tundunud eriliselt suurepärased. Sellel plaadil on ka neid mida ma varem näinud pole ja ka need on oivalised. Mul on nii hea meel, et need ühele plaadile kokku kogutud on. Sellest, et Pixar mingist ajast Disneyle kuulub, mul nii hea meel pole.
Lisaks olen ära vaadanud: Being Julia. Ja meeldis, oli usutav ja jätkas mu jaoks pisut seda Vincenti teemat. Küll hoopis teise nurga alt.
Veel Love Actually. Ka see on film, mida on lihtsalt mõnus vaadata, pidev, sujuv ja kuidagi õdus kulgemine.
Ja viimaseks Happy End. Audrey Tautou on muidugi lihtsalt selline silmarõõm, et tema pärast vaataks ma vist mida iganes. Filmi sisu mulle aga nagu väga korda ei läinud. Isegi ei tea miks. Tahan ikka neid va suuri tundeid, mis pisara pigistaks. Vist
uus ja innukas algus Teisipäev jaanuar 22, 2008
Posted by kajakas in Virin ja kiun.8 comments
taas, kj-s. Naerge, naerge. Ise ma naeran ka.
Täna lõpeb teine nädal ja ma olen igati positiivselt meelestatud. Veel.
Ainus mis kurvastab on see, et kõik magusate asjade retseptid, mida siiani olen proovinud, on suisa vastikud. No ma tahan küpsetada, midagi erilist, midagi head. Mitte küpsetada ja siis olla õnnetu, et väkk-väkk. Soolaseid roogi ma suudan suhteliselt hästi ise genereerida ja nendega on kõik okei. Aga vat midagi õdusalt sulnist enam naljalt ei küpseta. Ilmselt mõni rullbiskviit oleks suht sobiv ja vähese punktiarvuga. Aga vaene brüleekreem kukub menüüst täiesti välja. Tops annab umbkaudu 9 punni. Eks tuleb vahel siis räme porgandi ja lillkapsapäev teha, et ikkagi tibake keresse keerata :D Ah sõltuvushaigust, ah ahvatlusi.
Vincent ja Basso Reede jaanuar 18, 2008
Posted by kajakas in Mõnus elu, Tõved.1 comment so far
Vat oli alles kolmapäeval hea õhtu.
Hobuveskis käisime esmakordselt ja etendus oli mu meelest kohe väga hea. Muidugi kogu see eriline ruum lisas ka palju. Just see ehe ja reaalne söögi tegemine nt. Sibula lõhn tekitas tõesti tunde, et jaa, ma olen selles köögis. Epu roll oli ka täiesti mõistetav ja valusalt lõikav (ps ta on selle eest ka preemia saanud, seda sain alles täna teada). Eks ma omas keskealisuses temaga ka kõige kergemini samastusin. Ja Pang oma albiinolukiga oli kihvt.
Natuke oli küll jama see, et vaheajal soovitati minna Mademoiselle´i kohvikusse, aga keegi ei öelnud, et palju meil seda va ajakest on. Nii jõudsin ma vaid kohvi eest maksta kui juba pidime ära minema. Pärast etendust lootsime seal siis kohvitada ja olla, ent see koht pandi juba kell 22 kinni. Saime oma raha tagasi, seda muide ainult tänu Pardile, ma ise poleks viitsinud sebida. Ei meeldi mulle ju probleeme teha.
Ja siis kõndisime Bassosse. Ma polnd kuulnud ka sellisest kohast varem. Aga istuda oli mõnus. Ja menüü oli seal ikka müstiliselt mitmekesine, tom kha ja vahemereline taldrik nt. Et igal juhul tore. Libistasime veinikest vaatamata sellele, et ma juba kell 8 lapsukeste ees seisma pidin. No oli tore. Mulle ikka meeldib olla ja käia paarikesi või kolmekesi, või maksimaalselt nelja-viiekesi :D. Siis saab rääkida.
Aga üldises plaanis olen ma haige. Mingi uskumatult kole nohu. Selline vesine ja ise valgub kuhu tahab. Jube. samas on kõik paistes ja nina kinni. See paneb silmast vee jooksma. Täna trammis tundsin kaastundlikke pilke, sest põsed olid pisaratest triibulised. No lihtsalt jookseb, pühkida ka kogu aeg ei saa, põsed lähevad kärna :D
Öösel magama minnes olin täiesti frustreeritud, no ei saa jääda, nii kinni on. Kobistasin üles ja apteegikasti kallale, et mida sealt manustada. Ja leidsin, et kallis perearst on mulle ju kunagi kirjutanud mingi rohu clarenase. Ja see on pikaajaline tablett, kord päevas võtta. Ja no läkski nina ning hingamine korda. Magasin nagu miska. Nüüd on aga ikkagi raske olla.
annan teada Kolmapäev jaanuar 16, 2008
Posted by kajakas in Retseptid, käsitöö.1 comment so far
et mu lemmik retseptikoht on ennast (või õigemini on seda teinud küll Pille) uuendanud!
Jõudu!
Ma ei kujuta igal juhul oma elu hästi ette ilma selle kohata. Kõik muud on kuidagi puudulikud. Teiste puuetest on siin hästi kirjutatud. Parim on nami-namis muidugi sealne otsingusüsteem, tänu millele on tulnud mitmeidki uusi ja põnevaid ideid. Noh, et olen läinud midagi tavapärast otsima, aga tänu koostisainetele on otsing andnud vahvaid mõtteid!
Ja veel annan teada, et osalen ühes vahetusprojektis taas. Seda veab Ussicke. Jaksu talle!
Itaalia Teisipäev jaanuar 15, 2008
Posted by kajakas in Mõnus elu.2 comments
Mitte et ma sela oleks käinud, aga terve eelmise nädal kulges Itaalia-tähe all. Meil koolis oli nimelt traditsiooniline kunstinädal. Ja igati tore oli. Saime süüa teha ja klaasipuhumas käia ja vaadata elavaid pilte Itaalia ajaloost jne jne. Vahva. Lisaks olen ma kuulanud tundide kaupa (täpsemalt 14 tundi) kolme ooperiaariat, mille põhjal lapsukesed pilte vihtusid teha. Ja nädala lõpetuseks käisime Eglega Estonias proovimas kuulata Rossini ooperit Tuhkatriinu. Ja terve ühe vaatuse (1, 5 tundi) pidasime kaunilt vastu (mitte liiga kaunilt ja mitte liiga nihelemata, ent inimesi me mu meelest ei seganud). Lõpetasime puhvetis. Ja siis läksime minema. Egle kommenteeris garderoobitädidele, et igaaav olnud. Minu meelest isegi polnud ja lavakujundus oli huvitav ja stiilne. Ja Miro vaatasime ka laupäeval ära. Ning cafe Parki samuti. Niiet me oleme jubetumalt kultuursed nüüd ja võime mõneks ajaks vabamalt hingata.
Homme lähen küll taas teatrisse. Seekord Vincent.
kaariese kurjad tembud Neljapäev jaanuar 10, 2008
Posted by kajakas in Egert, Egle-Riin.8 comments
Eile sai kõik lõpuni korda. Enne kui meie kallis arst dekreeti ära läheb.
Tüdruk käis vapralt septembrist alates, tiheda graafikuga ja lasi kõik oma “lutipudelikaariesest” mädandatud hambad ära remontida. Eile pidime lihtsalt kontrolli minema, et ega pole mõni auk juurde tekkinud. Aga arst lasi lapsel panoraampildi teha (imeliselt sai tüdruk sellega hakkama) ja seejärel otsustas, et see köndistunud esihammas tuleb ikka välja tõmmata, all põletik ja uus varsti tulemas. Nüüd on auk. Ja see oli vääägggaa valus tegemine, könt oli pisike ja kinni hakata oli temast raske. Ja tüdruk ikka kohe nuttis, ent vapper oli ka. Ära ei katsunud minna ja lubatud boonused tekitasid julgust juurde. Arst kinkis talle kaks pisikest loomakest ja kohvrikese kuhu panna oma esimene”ära tulnud” hammas.
Aga ma olin ikka väga väga uhke ta üle. Endalgi oleks ilmselt talumatult vastik olnud see protseduur.
/Nüüd oleme Vikiga peaaegu ühel pulgal, sest temal tuli esimene alumine hammas juba iseenesest ära./
Ka minul on kõik korras (kahe hamba juurepõletiku ravi ning muud nipet-näpet ja tuhanded kroonid) samuti Egertil, kel oli samuti juureravi vajav hammas. Võib kohe kergemalt ohata, väga pikk ja raske tee on käidud.
Ikka hirmus kahju, et ma rinnapiimaga nõnda tüdruku hambad kihva suutsin keerata. Just selle pideva öise imetamisega. Ühesõnaga alati ei ole hea ikka hea.
esimesed pingutused Teisipäev jaanuar 1, 2008
Posted by kajakas in Mõnus elu.2 comments
uue aasta edukaks kulgemiseks on tehtud nii mõndagi: kepikõnd (5 km) ja kino koos perega. Korralik kalapraad lõunaks ja natuke kulutamist poes. Et kingitusi sel aastal ikka saaks, käisin ja võtsin Rimist oma kolm “kingitustaldrikut” välja.
Nohh olen ju pingutanud?
