Egert otsis eile järgmise retsepti. Tegime pikka poissi. Minagi elus esimest korda. Igati hea tuli. Võibolla pisut kuiv, aga no ma üritasin ka kõik rasva välja kärsatada ja kasutasime veisehakkliha. Aga täitsa aus argipäevaroog. Ja lihtne teha.

Peekoni-seene pikkpoiss

Pereköögi kokaraamat lk 183

200g peekonit • 1 väike sibul • 100 g šampinjone • 700 g hakkliha • 1 muna • 0,5 dl vett või piima • 170 g riivitud šveitsi või ementali juustu • 0,5 tl soola • 0,25 tl musta pipart

Tükelda peekon ja pruunista pannil, tõsta majapidamispaberile nõrguma. Jäta pannile 1 sl rasva, ülejäänu kalla ära. Pruunista tükeldatud sibulat ja viilutatud seeni 2-3 minutit. Sega need kokku hakkliha, muna ning vee või piimaga. Lisa taignale ka 100 g riivitud juustu ja peekon, maitsesta. Vormi tainas piklikuks pätsiks, küpseta 175 kraadi juures 1 tund. Riputa peale ülejäänud riivjuust ning küpseta kuni juust sulanud.

_____________________________

Ja tore on kui kodus on selline suur ja asjalik laps. sain täna läbi vihmasaju rattaga rahumeeles raamatukokku ja poodi sõita. Ja muret pole. Ta kiusab ja kräunutab küll plikat, aga samas vastutustunne on täiesti olemas.
Võtsin mitu raamatut, sest järgmisel nädalal oleme kolm päeva spas koolitusel, äkki läheb tarvis. Muuhulgas võtsin Nami-namis kiidetud “nagu šokolaadi keeduvesi”, sest sellise kaanekujundusega raamatut ei tohikski koju lihtsalt osta. No ma peaagu pole inetumat näinud.