esimest korda elus :)

Käisin ühe klassiga põhikooli lõpureisil kaasas. Ja tuleb öelda, et mu hirmud ja kartused osutusid õnneks asjatuteks. Lapsukesed oli vähemalt meie silme all ääretult tublid ja vastutustundlikud. Ainult üks ärev moment oli Stockholmist lahkumisel, mil üks neidis oli üksinda linna kammima jäänd ja jõudis ikka äärmiselt napilt kohale. Aga lõpp hea, kõik hea.

Ja ilm oli imeilus ning laev käitus nagu hotell, ei ühtki kõigutamist.

Ma tahaks nüüd ise minna ja olla. Tore tundus küll.

Ja reisimine ilma passide ja id-kaartideta on ikka mugav küll. Ehkki mulle vist ikkagi meeldiks pisut kontrolli. Kuidagi hirmutav on mõelda, kes ja millega võib vabalt pardal olla. Aga no ju mu paranoilisus on mõttetu, muidu sellist lepet poleks ju olemas.