Pelmeenid
Esmaspäev Mai 26, 2008
Posted by kajakas in Retseptid.
trackback
Mingi imelik kihk ajas mind ostma TW ravioolivormi. Eile sain selle kätte ja täna tegin kohe proovi.
Retsepti sain koos vormiga kaasa, tegin pool kogust katseks (allolev ongi juba poolitatud retsept) ent täidist jäi päris tugevalt üle.
Oli üsna lihtne tegu ehkki esimene plaaditäis tuli vast liiga paksu taignakihiga. Aga harjutamine teeb meistriks. Sellest kogusest said kõik meie peres söönuks. Poeg tegi tomati-hapukooresalatit ka juurde.
Aga paremad tulid kindlasti kui poeomad.
Taigen:0,5 kg jahu • 250ml keefiri • 1 muna • 1 spl õli • 1 tl soola
Täidis: 300g veisehakkliha • 1 suurem mugulsibul • piprat • 1 tl soola • 3 küüslauguküünt
Puljong: maitsesta nt loorberilehtede ja pipraga. Mina panin kindluse mõttes kuubiku.
Kõigepealt sega kokku täidis – hakkliha ja imepeeneks hakitud sibulad, küüslauk, sool, pipar. Sega hästi läbi, lisa hästi natuke vett, siis tuleb pehmem hakklihatäidis . Mina laisin sauseguriga peenemaks. Jäta täidis taigna valmimise ajaks maitsestuma.
Taigna saamiseks vala jahu kaussi, tee sellesse auk ja vala sinna segistis klopitud keefir koos toore muna ja soolaga. Hakka kaabitsaga kuhja äärtest jahu keefiri- ja munasegule tõstma ning muudkui sõtku. Kui tainas hakkab käte küljest lahti tulema, lisa õli.
Kuidas aru saada, kas taigen on paraja paksusega? Kui tainast saab venitada ja rullida , ei vaja rullimiseks jahuga kokku määrimist. Õige taigen selle retsepti järgi tuleb kergesti rullitav, ei tule kõva nagu kumm, Rulli taignast veidi suurem ristkülik kui on pelmeenivorm, millele see taignatükk nüüd aseta. Alguses võib pelmeenivormi aukude kohtadel taignasse õrnalt sõrmega vajutada väikesed lohud, et täidise paneku kohad oleksid paremini näha, aga tuleb olla ettevaatlik, et mitte tainast katki teha. Tõsta natuke taigent igale lohukesele. Rulli teine sama suur taignatükk ja pane esimesele katteks peale.
Taignarulliga üle vormi tõmmates lõika pelmeenid ilusti välja ja aseta alusele üksteise kõrvale. Kui alus saab täis, aseta see sügavkülma. Pelmeene läbi vormi rullides ei tohiks seda teha nii, nagu taigent rulliks, jõuga edasi lükates, muidu liigub äärtest hakklihatäidis minema ja jääb äärtelt ülejääva taigna külge. Kui see juhtub, siis võib siiski ka sellised hakklihaga segunenud taignaääred uuesti taignaks sõtkuda ja rullida laiali ja neist pelmeene teha. Need pelmeenid tulevad küll inetumad, hakkliha paistab taigna seest, kuid näiteks pelmeenivormi tegemiseks sobivad need kindlasti.
Õige oleks kõigepealt taignarulliga õrnalt suruda järjest pelmeene alla, vajutada ühe koha pealt taignarulliga, siis tõsta taignarull edasi ja korrata sama tegevust. Kui pelmeenid on alla surutud, tuleks jõuliselt rullida taignapinda, nii et vormi ääred lõikavad pelmeenid üksteise küljest lahti.
issand, millllllline virtuoos sa oled! sügav imetlus.
Sellise pelmeeniteo peaksin minagi ette võtma. Maibrit armastab pelmeene väga aga seda ollust, mis poepelmeenides sees on, ma lihaks ei nimetaks. Samas on talle väga vaja liha kuidagi sisse sööta. Nii et see oleks hea nipp.
Ühes Oma Maitses kirjutati ka pikalt pelmeenide tegemisest. Üks asi, mis mul meelde jäi, oli see, et täidisele tuleb panna üsna palju vett, et sellest moodustuks pelmeeni sisse puljong. Pidi “õige” olema nii :)
Aga mis sa nende pelmeenidega peale sügavkülma tegid – keetsid, praadisid?
ooo, kodused pelmeenid:) väga mupsikud näevad välja.
kus ma teeks neid kui vaid süüa saaks. vennanaisele üks vene proua õpetas nende tegemist. ja millise maitsega. sõbrad varssavist toovad meile ühest käsitööpoest erinevaid pelmeene, ja need on ka täiesti super.
õpetuses on jah sügavkülmutamisest juttu, aga mina panin kohe keema. Eriti peen tundus :D Ja Egle ka tõesti sõi hea meelega (ta ka muidu ju nii närbi isuga)
Oi, Sa oled tubli, Kajakas!
Oooo, Kajakas lendab kõrgelt :))) Tead, ma poleks kunagi arvanud, et pelmeenide kohta võib “armas” öelda, aga need näevad tõesti nuntsikud välja.
Protsessi kirjedlust lugedes tundus hirmus keeruline olevat, aga tahaks küll neid ka ise proovida.
Nii uskumatu on lugeda, et väikesed tütarlapsed armastavad pelmeene. Ma ise olin hoopis teistsugune. Oli üks jäledamaid sööke, mida ma lapsepõlvest üldse mäletan.
Nüüd ma muidugi armastan, eriti kodus tehtud, aga neid saab ju üliharva.
tõeliselt kaunid pelmeenid! on ikka ideaalseid perenaisi maailmas..
aga mina närin tähti – närb käitub nagu kurb :)
närb isutu, vähe sööv; jõuetu, rauge. ▪ Laps oli närb sööja, närb sööma. Jäi väsimusest närvaks
oi aitäh :), ma ka armastan tähti närida, aga näe ise ei mõistagi. Alati tuleb inff kasuks.
Ühesõnaga isu ei saagi närb olla? Eksju?
naljakas, enne läks pool kaduma.. igatahes – käänatakse nagu “kurba”.
a ma arvan, et võib küll närb isu olla = isutu isu siis :)
närb – 21: närva, .närba; keskv närvem, üliv närvim ja kõige närvem – isutu, vähe sööv; jõuetu, rauge. ▪ Laps oli närb sööja, närb sööma. Jäi väsimusest närvaks
ajate siin hirmsa pelmeeni isu vastu ööd peale:) mina olen saanud häid ja ise tehtud pelmeene ühest toredast venelaste keldribaarist Eva (stockmanni lähistel) – müüvad tooreid pelmeene kaasa ka. seal on koogid ka ahvatlevad, ainult esimest korda minnes ei tasu muukeelsetest jõmmidest ennast heidutada lasta…