Roosad resin-roosid, ainult kleepimisvaev
Tenshad mesilastega
Tenshad, mu lemmikkombinatsioon (tervitused Kertu uutele riietele ja kingadele)
Jälle ainult kleepimisrõõm
Hallid resin-roosid, mageveepärliga
Mustad suured resin-roosid mageveepärlitega
Kommentaaride lugemiseks sisesta palun enda parool.
et mul on ikka ülitore ja ülitubli poeg. Ja ma ise olen suhteliselt mannetu naisterahvas :)
Nimelt – Egle on juba terve nädala pisikest palavikku pidanud. Kolmapäeval lootsin arstile aja saada. Ei saanud. Egert pakkus ise, et viib lapse arstile. Mina küll ütlesin, et kussa saad, et pole ju aega. Tema aga oli kindel et saab. Lubasin talle siis vaba päeva koolist, et meditsiinirindel toimetada, no ta on terve kooliaasta jooksul vist umbes 2 päeva puudunud, niiet erilisi süümekaid ei tundnud ka.
Ja teate ta saigi (küll pisukese siunamise saatel) arstil käidud ja vereproovi ka tehtud. Tüdrukul. Peale arstil käimist helistas ja ütles, et tead, Egle oli verd andes nii tubli, et võib ma ostan talle Kinder muna :) Mul tuli heldimusest pisar silma. Uue aja sai ka, nüüd juba meie perearstile. See külastatud arst oli küll olnud üleolev ja öelnud, et mis – Soomes on alles 37, 5 palavik. Mind see aga ei koti, minu lapsel pole olnud 37,3 palavikku kunagi. No võib ju olla et on kooliväsimus või kevadväsimus vms, aga ma tahan olla kindel, et pole mingi salapõletik.
Niiet vaatamata pea pidevatele rahutustele kodus, on Egert vajadusel väga-väga asjalik ja tubli.
Egle on siin juba pühapäevast alates pisikeses palavikus, arsti ei taba ja ma olen ikka päris mures. Homme proovin jälle. Jama on selles, et tal midagu muud peale väikse palaviku häda pole. Kui oleks kurk punane või nohune nina, siis ma oleks rahulik.
Aga loominguline on ta ikka, esitlen Lunat ja Tipsu. Luna on keegi oluline haldjas vms ja tema lemmikloom on konn Tips. Konn on vist LPS sarjast. Laps esmalt voolis ja küpsetas ja pärast joonistas.
Mina aga ostsin kaltsukast musta-valgeruudulised püksid ja vajasin aksessuaare.
Emadepäev oli väga tore. Tegime nii nagu eelmisel aastal, ehk et võtsime ette tripi mööda Eestimaad. Ema ei teadnud meie plaanist muud kui et ta peab päeva vaba hoidma.
Kell 10.00 olime ema juures ja andsime üle kingituse, mille üle me ise ka vaimustunud olime :), pilti praegu pole, aga ehk kunagi saab.
Siis hakkasime sõitma ja esimene peatus oli Viitna kõrtsis, et pisut jalgu sirutada ja kohv võtta. Viitna jättis muidu üsna viltsa mulje, kallis kohv oli päris kehv ja jõulupudinaid oli kogu saal täis – aga ehk ongi see nende stiil :)
Viitna kõrts
Siis liikusime edasi. Viru-Nigula. GPS-i tädi eksitas meid kuidas jaksas, aga kohale me Kalvi mõisa ikka kuidagi jõudsime. Karulauku korjasime Kalvi mõisa kõrvalt, seda oli nii palju, et niida või vikatiga. Mõisa ennast sai vaid läbi värava kaeda, aga jättis võimsa mulje küll.
Viru-Nigula kirik
Kalvi mõis
Lõunaks sõitsime Saka mõisa, tore paik ja restorani kohta võib ainult kiidusõnu öelda, mu eelroog oli lihtsalt vaimustav. Kõik teised asjad ka. Ainuke koht kus natuke viriseda võis, oli mu muidu superhea uhhaa, millele oli maitset mingi kuivatatud puruga antud, oleks ikka tilli parem võinud olla. Tuleb öelda ka seda, et hinnad olid väga normaalsed.
Peedis marineeritud võikala carpaccio
Seal vaatasime veel võimast laiuvat merevaadet ja sõitsime edasi Valaste joale. Merevaade saatis meid tegelikult peaaegu kogu tee, ühes eriti kaunis kohas tegime peatuse, et nurmenukke korjata ja seal nägime mööda sõitmas kuuseokstega kaetud sõjaväeautosid – Kevadtorm vist.
Kevadtorm
Valaste oli tore, ehkki kusagile ronida ei andnud. Tükk aega arutasime, et ime, et pole kuulda olnud, et keegi sealt alla oleks sadanud. Ja siis täna oli Õhtulehes artikkel kuis just laupäeval üks noormees oli alla kukkunud.
Valaste juga
Valastelt sõitsime Toilasse, meie viimasesse peatuspaika – jällegi väga kaunis koht. Oru pargis jalutasime põhjalikult, jälle hästi tore.
Oru park
Kokkuvõttes tuleb öelda, et oli väga mõnus päev. Ilm ka soosis terve pika päeva jooksul. Paraku selgus, et ema oli pea kõike juba näinud ja tutvustas pigem meile kaunist Eestimaad. Mina aga nägin kõiki neid paiku esimest korda, Ida-Virumaa on ikka täiesti avastamata maa. Aga no traditsioon on nüüd vist alguse saanud. Kaks korda on ikka kaks korda. Ehk traditsioon, mida tasub elus hoida.
Emadepäeva planeerimine ja lennusadama avamine.
Lennusadamas käisime kell 19.00 reaktiivlennukite show’d vaatamas ja kell 23.00 läksime muuseumisse ka. Muuseum oli igati vägev, paraku jäi Egle tõbiseks (pea valutas ja..) siis mina ja tüdruk tulime koju. Mehed naasesid kell 02.00 ja olid nii vaimustunud. Lennukid olid ka ikka vägevad, hirmus oli ka pisut.
Reedeõhtut tähistasime Triinu juures, küll oli mõnus. Mann ja Anu olid ka. Sõime ja jõime. Fritud räimed olid ülihead, samuti pirukad. Ühesõnaga Triin oli kokanud,kokanud ja kokanud. Mõõõõnus. Koju väntasin üsna öösel.
1. Veel üks vitraažike
2. Eile oli tööle minnes selline udu, et toeta selg vastu.
3. Humanas on uus kaup ja ma sain 3 paari uusi jalanõusid. Tutikaid. Parimad on kotad – mustad, täpselt nagu Kommunaari omad.
Kommentaaride lugemiseks sisesta palun enda parool.
Kommentaaride lugemiseks sisesta palun enda parool.
